Selle, mida müütiliselt on kogu aeg justkui loodud, mille ümber tiirles kärbsena kodanik Kristina Kallas, ent kes bussipeatusest kaugemale ei ulatunud.

Venelastel on tõsine võimalus. Eestlastel ka. Venelasi ja eestlasi on petnud siiani kõik kesikute koosseisud, aga eriti Edgar Savisaare häält valdav Jüri Ratas. Me oleme koalitsioonitantsust kõik tüdinud, ent selleta ju ka ei saa. Rütmi on vaja vahetada. Rattavahetuse aeg on käes.

Mõnes mõttes, päevapoliitiliselt ehk esmapilgul tagurlikus plaanis pakuksin niisiis välja omapoolse idee, kuidas spasm lahendada, idee, millest oleks tegelikult võinud rääkida vabalt juba kümmekond aastat tagasi. Kaalukeelt on vaja, eksole! Ja kuna kahjuks peale olemasolevate koosluste keegi parlamenti ei pääsenud, peaks ühiskond oma jõudsa näpuga ise vahele astuma. Elutervelt.

Keskerakond ongi võti

Ent - nagu paljudel kordadel meie vabariigi ajaloos - ongi see võti Keskerakonna tagataskus. Veel enam, see võti ongi Keskerakond ise.

Veelkord. Keskerakond võiks lõheneda - lõpuks ometi ka ametlikult. Mitte ükski vene ega eesti keele kirjaoskaja pole elu sees aru saanud, miks ei võiks eksisteerida kaks Keskerakonda, üks eestlastele, teine venelastele. Jääks see igavene jagelemine ära, milleks meile mitme näoga Ratas?

Osa keskerakonnast on justkui märku andnud, et see täiesti hea mõte võiks aset leida - Yana Toom, kas sa mäletad, millest pajatasime KesKus'i intervjuud tehes mõni aasta tagasi? Aeg on käes. Las iga osapool vastutab omasoodu ning see lööks häguse vee palju puhtamaks. Palun väga - isegi siin lookeses mitu korda ära märgitud Jüri Ratas võiks hämamise lõpetada, sest olud sunniksid ta konkreetsemaks. Et ei pea ajama mingit suvalist udu Ühtse Venemaa teemal, ei pea pilgutama üht silma venekeelsele valijale ja teist eestlastele.

Poliitelitaarselt sügavmõttetu

Konkreetsust, mu õppinud politikaanid sogases tiigis, on vaja kõigile. Ja just nimelt valijatele, kelle nahal antud hetkel liugu lastakse ja kes peale igikestvaid arusaamatusi vaatlejatena ei oskagi teha midagi muud, kui lüüa käega või jätta järgmine kord valimata. Mis muudaks meie paksult õhukese riigi poliitelitaarselt süvamõttetuks.

Muuseas, kas keegi viimasest lausest aru sai? Kui jaa, siis kuulub ta ilmselt mingi erakonna juhtorganisse, ma ei hakka täpsustama, millisesse.

Ühesõnaga, kes aru ei saanud: meil on vaja kahte Keskerakonda. Meil on vaja Eestit: meil on vaja kõiki olemasolevaid parteisid, kes omal kombel ikkagi teavad, kes nad on ja mingil moel selgemale tulevikule mõtlevad. Aga meil on vaja lisaks sellele seitsmeprotsendist jüriratast (niipalju jääb tast ikka järgi), kes ei tööta täna mitte ühegi liikuri all.

Ja veel! Koalitsioon muutuks palju lõbusamaks.

Elagu Eesti!