Täna tulevad Tallinnas Toompeale ja Tartus Raekoja platsile sajad kooliõpilased, et avaldada meelt kliimamuutuse vastu. Õigemini selle vastu, et täiskasvanud inimesed suhtuvad kliimaohtu leigelt ega tegutse otsustavalt.

Roheline maailmavaade on Eesti poliitikas alaesindatud. Möödunud valimistel esindas seda küll lausa kaks erakonda – Rohelised ja Elurikkuse Erakond –, aga mõlemad jäid parlamenti pääsemisest kaugele. Riigikokku pääsenud viiest erakonnast nelja platvormis on kliimateema ära märgitud. Mõnel juhul näib, et rohkem moepärast kui sisemisest veendumusest, et see on oluline, ja üks (EKRE) pole sedagi teinud. Praegu Stenbocki majas koalitsiooniläbirääkimisi pidavatest parteijuhtidest kaks peab kooliõpilaste aktsiooni arvatavasti globalistide ja soroslaste õhutatud ettevõtmiseks. Kolmas elab võib-olla südames kaasa, aga temast pole saanud suurt rohelise maailmavaate eestkõnelejat, kuigi eeldusi sel teemal siiralt mõjuda tal ju oleks.

Suurim õiglus on see, et me ei päranda järeltulevatele põlvedele ökoloogilist kriisi. Toetage noori kliimastreikijaid.

Niisiis, just noorte kliimastreiki oli Eestisse väga vaja. Loodetavasti ei jää see ühekordseks aktsiooniks, vaid kooliõpilased hakkavad Toompeal ja mujal regulaarselt meile meelde tuletama, et kõrgemast pensionist, suurematest lastetoetustest, kiiremast majanduskasvust jms ei ole täit või üldse rõõmu, kui maailma kliima hukka läheb. Rääkides näiteks õiglasemast riigist kõigile, huvituvad täiskasvanud eelkõige praegustest ja lähituleviku hüvedest. Mõtted sellest, millise looduskeskonna me pärandame järeltulevatele põlvkondadele, kipuvad jääma niisama heietamiseks. Ometi oleks kõige suurem õiglus see, et me ei päranda järgmistele põlvkondadele ökoloogilist kriisi. Kõik muud hüved on elukõlbliku planeediga võrreldes köömes.

Kooliõpilaste kliimastreigiliikumine on kõige rohkem inspiratsiooni saanud valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) teadlaste hoiatustest, et äärmuslike kuumalainete, põudade ja üleujutuste ärahoidmiseks tuleb inimkonnal tagada, et globaalne keskmise temperatuuri tõus jääks tunduvalt alla 2 °C (parem kui alla 1,5 °C) võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga. Aga kliimasoojenemine pole ainus ökoloogiline mure, seda on näiteks ka maakera uputav prügi jpm. Noored kliimastreikijad ajavad õiget asja. Dramaatilisemalt öeldes: võitlevad oma elu eest.