Pilt parlamendi esimesest kogunemisest pakkus võimsa sümboli - siin on meie ainus kodu, meie ühine vabariik ja kõik poolused peavad sellesse ruumi ära mahutuma, meeldib see siis või mitte.

Vihaseid arutelusid jälgides tundus, et „Kõigi Eesti" all peeti tihti silmas siiski üksnes iseenda oma.   Tegelikult aga kui keegi kõneleb „Kõigi Eestist", peab ta arvestama, et see on ka Jüri RataseMart Helme ja Helir-Valdor Seederi Eesti.

Valimiskampaania käigus oli see EKRE, kelle poliitikud üritasid kõnelda väheste Eestist. Mõnikord jäid neile ette lastetud naised, teinekord venelased, siis jälle „vale" meelsusega eestlased, keda nad nimetasid „antieestlasteks." Mulle tundus, et lõpuks jääb järele väga vähe meie väikesest rahvast, kes midagi võivad arvata või öelda. See tuur on õnneks maha läinud.